Kassarimaa Nr.31 (Mai 2012)
Total Page:16
File Type:pdf, Size:1020Kb
Load more
Recommended publications
-
Paope Looduskaitseala Kaitse-Eeskiri1
Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: määrus Teksti liik: algtekst-terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 27.12.2019 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT I, 17.12.2019, 8 Paope looduskaitseala kaitse-eeskiri1 Vastu võetud 12.12.2019 nr 106 Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Paope looduskaitseala kaitse-eesmärk (1) Paope looduskaitseala2(edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta: 1) ranniku- ja mereökosüsteemide, niidu-, metsa- ja mageveekoosluste elustiku mitmekesisust; 2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), jõed ja ojad (3260), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (alvarid) (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), nõrglubja-allikad (7220*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning lammi- lodumetsad (91E0*); 3) kaitsealuseid linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja I lisas nimetamata rändlinnuliike, ning nende elupaiku. Need liigid on valgepõsk-lagle (Branta leucopsis), niidurüdi (Calidris alpina schinzii), liivatüll (Charadrius hiaticula), jõgitiir (Sterna hirundo) ja punajalg-tilder (Tringa totanus); 4) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on roheline hiidkupar (Buxbaumia viridis) ja euroopa naarits (Mustela lutreola). -
Hiiumaa 1 : 100
H I I U M A A 1 : 100 000 EESTI GEOLOOGILINE BAASKAART. RASKUSJÕUVÄLJA ANOMAALIAD GEOLOGICAL BASE MAP OF ESTONIA. GRAVITY ANOMALIES 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 5 0 8 9 9 0 0 1 1 2 2 3 3 4 4 5 22°0' 3 22°5' 3 22°10' 3 22°15' 4 22°20' 4 22°25' 4 22°30' 4 22°35' 4 22°40' 4 22°45' 4 22°50' 4 22°55' 4 23°0' 4 23°5' 4 23°10' LE GE N D 59°5' Lõimandi nina Isoanomaal -13,5 ,5 3 Isoanomal 6550 -13 5 6550 T a h k u-1n2, a 12 5 L e h t m a 59°5' - -11, -11 -10,5 Leh ,5 tm -9 a -10 j ,5 -8 5 , S -9 -7 ,5 u 14 11 8 5 2 -1 -4 -7 -10 -13 -16 mGal -6 u r M e e l s t e -8 ,5 j -5 ä M e e l s t e l a h t r -7 v -6 Kärrslätti neem K a u s t e VORMSI VARJUTATUD RELJEEF ("valgustatud" loodest) Kersli nina SHADED RELIEF ("lighting" from NW) 5 5 5 5 5 5 ORMSÖ 9 0 1 2 3 4 L Ä Ä N E M E R I 3 4 4 4 4 4 5 I 0, 6545 R Suursäär Kjulsnäs 6545 E (Kootsaare nina) M a n g u ,5 Kersleti jv -4 Tahkuna LKA M VORMSI Saxby neem E T a r e s t e l a h t Kjursskon K o d e s t e Tareste MKATõrvanina ORMSÖ -8 N ,5 M u d a s t e 6545 6545 Ä Kootsaare M a l v a s t e Ä poolsaar S i g a l a L T a r e s t e Vissulaid R i s t i 5,5 59°0' 6535 6535 2 Ninalaid R e i g i l a h t R e i g i R o o t s i K i d a s t e Vitberget K Ä R D L A 59°0' H a u s m a 5 , 6540 2 6540 K i r 6525 6525 i 5 5 k , , u ,5 2 4,5 5 5 l 2 5 Külalaid , a - 5, Paope LKA 5 h 6 Kadakalaid H - t P i h l a 5 , 4 Uuemererahu a P i l p a k ü l a 4 Elmrahu 5 4 Sääre nina - 6 Kukka laht r Kõrgessaare LKA K o i d m a Valgesäär i Västurvike KÕRGESSAARE 5 P a o p e l a h t T P , k (Västerviken) a ih 5 3 m l , K u k k a u 3 -
Hiiumaa Elektrivarustuskindluse Tõstmise Sotsiaalmajanduslik Uuring Ja Tehniline Eeluuring
HIIUMAA ELEKTRIVARUSTUSKINDLUSE TÕSTMISE SOTSIAALMAJANDUSLIK UURING JA TEHNILINE EELUURING 2014 Sisukord Kokkuvõte ...................................................................................................................................................................... 3 1. Hiiumaa sotsiaalmajanduslik olukord ....................................................................................................... 7 1.1. Asukoht ja lühiiseloomustus ................................................................................................................................. 7 1.2. Rahvastik ....................................................................................................................................................................... 7 1.3. Ettevõtlus .................................................................................................................................................................... 10 1.4. Hiiumaa 10 suuremat ettevõtet ........................................................................................................................ 19 2. Elektrivarustuskindlus Hiiumaal .............................................................................................................. 22 2.1. Tarbimine ................................................................................................................................................................... 22 2.2. 35 kV keskpingevõrgu hetkeolukord ............................................................................................................. -
Emmaste Valla Arengukava 2004-2018
Kinnitatud Emmaste Vallavolikogu 28.03.2013 määrusega nr 72 Emmaste valla arengukava 2004-2018 Emmaste 2013 SISUKORD 1. EMMASTE VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS .......................................................... 3 1.1 Asend ja kujunemine ..................................................................................................................... 3 Ajalugu ............................................................................................................................................ 5 1.2 Rahvastik ....................................................................................................................................... 6 1.3 Maakasutus ja ruumiplaneerimine ............................................................................................... 10 Sõru sadam .................................................................................................................................... 10 Tärkma ja Haldi väikesadamad ..................................................................................................... 10 1.4 Kommunaalmajandus .................................................................................................................. 11 Veemajandus ................................................................................................................................. 11 Soojamajandus ............................................................................................................................... 11 Teed ja välisvalgustus .................................................................................................................. -
Ja Keskkonnainstituut
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kaia Koolmeister LOODUSTURISMI ARENGUVÕIMALUSTEST HIIUMAAL NATURE TOURISM DEVELOPMENT POSSIBILITIES ON THE ISLAND OF HIIUMAA Bakalaureusetöö Loodusturismi õppekava Juhendaja: lektor Marika Kose, MSc Tartu 2016 Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi) sünniaeg _______________, 1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda loodud lõputöö ___________________________________________________________________________________ ___________________________________________________________________________________ ______________________________________________, (lõputöö pealkiri) mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi) 1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil, 1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja 1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni; 2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile; 3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi. Lõputöö autor ______________________________ (allkiri) Tartu, ___________________ (kuupäev) Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta Luban lõputöö kaitsmisele. _______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev) Lühikokkuvõte Töö eesmärk on analüüsida Hiiumaa loodusturismi olukorda ja tuua välja kitsaskohad ning -
Hiiu Maakonnaga Piirneva Mereala Maakonnaplaneeringu Keskkonnamõju Strateegiline Hindamine Vahearuanne
Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine Vahearuanne I etapp – olemasolev olukord ja arengustsenaariumid Tellija : Hiiu Maavalitsus Töö koostajad : OÜ Alkranel Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut OÜ Artes Terrae KSH töörühma juht : Alar Noorvee Tartu-Tallinn 2012-2013 2 Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Vahearuanne - olemasolev olukord ja arengustsenaariumid. SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................5 1. OLEMASOLEVA OLUKORRA ÜLEVAADE JA MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ..........................................................................................................................7 1.1. Hüdrometeoroloogia ja hüdrodünaamika ..................................................................7 1.1.1. Sademed ja magevee sissevool ..........................................................................7 1.1.2. Tuul ..................................................................................................................7 1.1.3. Vee temperatuur ja soolsus .............................................................................. 10 1.1.4. Jääolud ............................................................................................................ 11 1.1.5. Hoovused ........................................................................................................ 12 1.1.6. Lainetus ja veetase ......................................................................................... -
Emmaste Vald
EMMASTE VALD EMMASTE VALLAVOLIKOGU MAARUS Emmastcs 26. mail2011nr 26 Emmastevalla pdhimaizirus Maiaruskehtestatakse kohaliku omavalitsuse konalduse seaduse $ 22 l6ike I punkti9 alusel. l. peatilkk iJLDSATTED $ I Mlriruse reguleerimisala (l) Emmastevalla pdhimiiiirus on digusakt,milles setestatakse: l) vallaterritooriuml 2) vallastimbolid ja nendekasutamise kord; 3) volikoguesimeheja aseesimehe vdi aseesimeestevalimise kord, volikogu komisjonidemoodustamise kord, 6igusedja kohustused ning volikogu komisjonide esimeesteja aseesimeestevalimise kord, ,1)vallavalitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, vallavalitsuse pAdevusja tdijkonaldus; 5) vallavalitsusestaatus ametiasutusenaja hallatavate asutuste moodustamise kord; 6) vallaarengukava, eelawestateegiaja eelarve koostamiseja muutmise ning fi nantsjuhtimiseiildised pdhim6tted; 7) valla6igusaktide vastuv6tmise, avalikustamise ja jdustumise tapsem kord; 8) sotsiaalsedgamntiid volikogu poolt valitud ja ametissenimetatud isikutele; 9) jairelevalveja kontrollEmmaste vallaja hallatavateasutuste tegevuse seaduslikkuse iile. $ 2 Valla kohalik omavalitsus Kohalikomavalitsus on temademokmatlikult moodustah.ld vdimuorganite 5igus, v6imcja kohustusseaduste alusel iseseisvalt konaldadajajuhtida kohalikku elu, l:ihtudesvallaelanike digustatud vajadustestja huvidest ning arvestades Emmaste vallaarengu iseiirasusi. $ 3 Omavalitsuse6iguslikud alused Emmastevald kui avalik-6iguslikjuriidiline isik juhinduboma tegeurses pdhiseadusest,seadustestja teisrest 6igusaktidestja kaesolevast p6hima:irusest. -
Rahvastiku Ühtlusarvutatud Sündmus- Ja Loendusstatistika
EESTI RAHVASTIKUSTATISTIKA POPULATION STATISTICS OF ESTONIA __________________________________________ RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma Nõv a Pürksi Risti KÄRDLA Linnamäe Vormsi Taebla Lauka Pühalepa HAAPSALU Käina Ridala Martna Kullamaa Emmaste Lihula Lihula Hanila Tallinn 2002 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE RAHVASTIKU ÜHTLUSARVUTATUD SÜNDMUS- JA LOENDUSSTATISTIKA REVIEWED POPULATION VITAL AND CENSUS STATISTICS Hiiumaa 1965-1990 Läänemaa 1965-1990 Kalev Katus Allan Puur Asta Põldma RU Sari C Nr 21 Tallinn 2002 © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus Estonian Interuniversity Population Research Centre Kogumikuga on kaasas diskett Hiiumaa ja Läänemaa rahvastikuarengut kajastavate joonisfailidega, © Eesti Kõrgkoolidevaheline Demouuringute Keskus. The issue is accompanied by the diskette with charts on demographic development of Hiiumaa and Läänemaa population, © Estonian Interuniversity Population Research Centre. ISBN 9985-820-70-3 EESTI KÕRGKOOLIDEVAHELINE DEMOUURINGUTE KESKUS ESTONIAN INTERUNIVERSITY POPULATION RESEARCH CENTRE Postkast 3012, Tallinn 10504, Eesti Kogumikus esitatud arvandmeid on võimalik tellida ka elektroonilisel kujul Lotus- või ASCII- formaadis. Soovijail palun pöörduda Eesti Kõrgkoolidevahelise Demouuringute Keskuse poole. Tables presented in the issue on diskettes in Lotus or ASCII format could be -
Nordplus Intensive Course “Invisible Citizens and the Future of Recreational Peripheries”
NordPlus intensive course “Invisible citizens and the future of recreational peripheries” 12.–23. May 2014 at the University of Tartu Pärnu College Key words: Mobility, Population registration, Census, Second housing, Rural segregation, Seasonality, Temporary buzz, Social capital… The idea of the course initiates from the Umea project “Invisible” populations in the countryside: Assessing relationships of second home users to rural areas in Sweden.“ and Tartu basic research theme “Spatial Population Mobility and Geographical Changes in Urban Regions“. Because of ongoing urbanization growing number of city people renovate distant farm houses and/or build specially designed summerhouses-cabins and commute on weekly basis or seasonally to the countryside. They act like tourists consuming places outside their permanent residence but their presence is not recorded. Time being, many urban dwellers move permanently after retirement from the core areas to recreational peripheries, so far mostly to Mediterranean. The temporary economic hardships of PIGS-countries and climate change in longer run may benefit the Baltic Sea shores and most notably Estonian and Latvian coastline still rather sparsely populated. So we may expect due to increasing personal mobility, ageing population and climate change a lot of pressure to the Baltic coasts. This process creates probably new geographies: landscapes, flows and governance. Most critical (both for researchers and planners) with this raising mobility is that we have no idea where people actually are. Current population registration and even census questionnaires assume that people live and work permanently in one place. This is increasingly less correct. Another ring of studies analyses how temporary dwellers are integrated to the local communities and take part in local governance. -
EMMASTE VALLAVALITSUSE MÄÄRUS Lumi on Sulanud Ja Päike Hakkab Iga Päevaga Soojemalt Paistma
APRILL 2013 3 (94) Huvikooli haldusalasse. Ettepanek oli: tasuta õpilastransport, kui iga omava- Raha on küsitud järgmiste projektide jaoks: Koolimaja Jätta Emmaste Põhikooli I - III aste Emmastesse. litsus maksab juurde 5000 eurot aastas. algklasside põranda soojustamine – Hasartmängumak- Nõustuda restaureerimise kompetentsikeskuse loo- Kinnitati Emmaste valla arengukava 2004-2018 uues su Nõukogu; Tohvri hooldekodu vana maja lammutami- misega Hiiumaa Ametikooli kõrvale. redaktsioonis. ne – KIK; Koolimaja küttesüsteemi üleviimine maakütte- Oodata enne Kõpu kooli osas otsuse tegemist ma- Otsustati taotleda munitsipaalomandisse avalikult le – KIK; Lasteaia küttesüsteemi üleviimine maaküttele jandusanalüüsi Kärdlalt. kasutatavate teede: Emmaste-Ohari tee, Jäätrassi tee, – KIK Nõustuda kohatasu arveldamisega 45 eurot lapse Lasteaia tee ja Ranna tee alused ning neid teenindavad Käina valla ettepanekutele haridusküsimustes otsustati kohta kuus, samuti huvikooli kohatasu arveldami- maad; anda luba Kurisu külas asuva Rukismaa, Harju vastata järgmiselt: sega. külas asuva Ranna ja Jausa külas asuva Oja kinnistute Teha ettepanek luua Hiiumaa Gümnaasium Käinas- Nõustuda haridussüsteemi reformimisel saavutata- jagamiseks; kehtestada Jausa külas asuva Kalda kin- se. va võimaliku kokkuhoiu investeerimisega hariduse nistu detailplaneering; kinnitada Emmaste valla 2012 Teha ettepanek luua R. Tobiase nim. Hiiumaa Huvi- kvaliteeti. aastaaruande läbiviijaks vandeaudiitor Dana Mihelson; kool Käinasse. Nõustuda Hiiumaa Ametikooli toetamisega. teha teistele -
Kärdla, Mida Vahel Kutsutakse Hellitavalt Ka Pealin- M Hiiumaa@Visitestonia.Com Naks
Hiiumaa saar koos laidudega kuulub UNESCO biosfäärialade nimestikku. Kestva arengu eelkäijana, keskendub programm Man and Biosphere bio- E loogilise mitmekesisuse ja inimkultuuri tasakaalustatud koosarengusse elukeskkonna säästva majandamise põhimõtteid järgides. Meie väärtus- tame oma unikaalset loodust ja loodame, et ka saare külastajad käituvad vastutustundlikult. & www.hiiumaa.ee Saare keskuseks on Kärdla, mida vahel kutsutakse hellitavalt ka pealin- M hiiumaa@visitestonia.com naks. Juba 14. sajandil paiknes siin väike rootslaste küla, mis hiljem arenes £ (+372) 504 5393 tööstuskeskuseks. Omaaegsetest asukatest annavad märku rootsi päritolu P Hiiu 1 (Keskväljakul), HIIUMAA koha- ning perekonnanimed. Oleme kaardile märkinud ca 5,3 km pikkuse tuuri Kärdla vaatamis- 92413, Kärdla, Hiiumaa TURISMIKAART väärsustest, mille läbimine jalutades võtab aega ca 1-1,5 h. #VisitHiiumaa Legend Kaitseala piir 1 Kärdla tuuri marsruut ja objektid TRANSPORDIINFO Turismiinfokeskus; inva-tualett; tualett Rattamarsruudid: Arstiabi; apteek; politsei Eurovelo marsruut 1 Kärdla KÄRDLA sadam Sadam; slipikoht; navigatsioonimärk marsruut 304 KORK marsruut 305 Kuur Vallavalitsus; bussijaam; raamatukogu 5 Sadama ait Kool; lasteaed; mänguväljak Titekivi S a Tareste laht d Spordirajatis; seikluspark; matkarada Kärdla rand a m 6 Lu b Kultuurimaja; teater; muuseum Rannapaargu ja a Hausma supluskoht rannavõrkpalli- ah väljakud ju Hausma tee Kirik; laululava; muu huvitav hoone N Ööbiku- p õi u park k Mälestusmärk; rändrahn; rand u Rannapark Väike-Sadama L t välijõusaal -
Aivar Viidik: Hiiumaale on Vaja Innovaatilist Mõtlemist
Sündisid uued vallakodanikud: REBECA OJASOO JUHAN ERK JOOSEP AGU ARON LEMBERG JOHANN LEIGER ELISABETH KÜTT HIIUMAA ROOSI ROHT ROBERT SELGIS Hiiumaa vallavalitsus TEATAJA õnnitleb vanemaid! Hiiumaa valla ametlik väljanne. Tasuta. Detsember 2017, nr 1. Aivar Viidik: Hiiumaale on vaja innovaatilist mõtlemist Hiiumaa vallavolikogu esimees Aivar Viidik mille juhatusse Viidik kuulub, andis esmalt “Hiiumaa suur pluss on see, et siin on Stabiilsed ühendused on põline hiidlane: sündinud, kasvanud ja välja Hiiu keele sõnaraamatu koostöös Eesti ikka veel eraldatus,” ütleb ta. “Hiiumaa koolis käinud Kärdlas, isapoolset suguvõsaliini Keele Sihtasutuse ja Paul Koklaga, seejärel on üks parimaid võimalusi suurepäraseks Viidik märgib, et Hiiumaa kvaliteetse pidi pärit Pühalepa vallast Hagaste külast. tulid ”Hiiu keele raamand”, “Hiidlase vähene keskkonnavahetuseks: jätad oma elukeskkonna üheks alustingimuseks on, et “Pärast keskkooli lõpetamist õppisin mitut naljaraamat” ja viimasena “Hiiu luule raamat”. argitoimetused, pöörad suurlinnaelule selja elanikud saavad liikuma, kvaliteetse elektri eriala, kuni lõpuks maandusin Tartu ülikoolis Samuti on kahel suvel toimunud menukas ja tuled täiesti uude maailma. Hiiumaa ongi ja internetiühenduse. “Oleme harjunud, et ajakirjanduse valdkonnas,” kirjeldab Viidik. teatriprojekt “Mamma lood”. selline uus maailm teatud mõttes. Hiiumaal kõik liiguvad Hiiumaalt välja, aga tegelikult Pärast ülikooli lõpetamist tegutses on hea elu sihtkohana tohutu potentsiaal.” toimub liikumine Hiiumaa ja mandri vahel ja ta mõne aasta veel Tartus ja suundus Viidik loodab, et ka mandrilt Hiiumaale,” seejärel Tallinnasse, kus töötas inimesed, kes tulevad ütleb Viidik, kes sõitis Postimehe toimetajana, seejärel üle Hiiumaale, on “Hiiumaa ongi selline selliselt iganädalaselt üle 10 aasta Eesti Ekspressi toimetaja ja ühel hetkel valmis 20 aasta. “Ma tean, kui tegevtoimetajana ning 2009.–2015. ka Hiiumaa ellu uus maailm teatud tüütu on seista järjekorras aastal Maalehe peatoimetajana.